Mis on probiootikum ja kuidas see meie tervisele mõjub?
Elustiili haiguste (nt kõrgenenud vererõhk) ennetamisel on populaarsust võitmas probiootikumid. Mis need on ja kuidas meie tervisele mõjuvad?
Probiootikumid on tervisekasulikud elusad mikroobid. Probiootikum mõiste (kreeka k.“elu poolt”) võttis kasutusele 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Metchnikoff, uurides piimhappebakterite rolli tervise edendamisel.
Probiootikum on kasulik elus mikroob, mille kindlates hulkades manustamine mõjutab positiivselt inimese tervist.
Probiootikumid on enamasti laktobatsillid ja bifidobakterid, kuid kasutatakse ka mitmeid teisi, näiteks pärmseeni (Saccharomyces boulardii) või soolekepikest (E. coli Nissle 1917).
Kõik probiootikumid on kasulikud bakterid, kõik kasulikud bakterid sh suvaliste bakterite segud pole probiootikumid!
„Kasulikku“ bakterit saab probiootikumiks nimetada, kui selle ohutus ja toime on tõestatud. Ühe piimhappebakteri vm mikroobi arendamisel probiootikumiks ja tema tervisemõju hindamisel on rahvusvahelised kolme tasandilised nõuded.
Teaduspõhiselt on tõestatud probiootikumide tarvitamisel mitmed positiivsed, üldlevinud ja erilised tervisetoimed.
Probiootikumide üldlevinud toimed:
- Mõju immuunsüsteemile: probiootikumid mõjuvad immuunsüsteemi mitmete erinevate toimeradade kaudu.
- Seedemikrobioota tasakaal: probiootikume enim on kasutatud mikrobioota tasakaalustamiseks ja erinevate kõhulahtisuste ennetamiseks.
- Laktoositalumatuse leevendamine. Mõju seisneb inimorganismi varustamises piimasuhkru seedimiseks vajaliku ensüümiga
- Toiduallergiad: Probiootikumidel on võime leevenda immuunsüsteemi ülereageerimisest toidu komponentidele, sh., piimavalgu allergia.
- Kasvajate riski vähendamine: probiootikumide jämesoole vähiriski vähendamise toime põhineb mikrobioota tasakaalustamises ja kahjulike metaboliitide tekke vähendamises.
Erilisemad omadused on:
Südameveresoonkonna tervise toetamine.
- Kolesteroolitaseme langetamine, LDL oksüresistentsuse suurendamine: kolesterool on organismi funktsionerimisel oluline, kuid liigne kolesterooli tase on üks südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. Mõningatel probiootikumidel on võime mõjutada kolesteroolitaset. Näiteks BioCC OÜ poolt arendatud piimhappebakter plantarum Inducia® suurendab LDL-kolesterooli vastupidavust oksüdatsiooniprotsessidele. See omakorda aitab vähendada veresoonte kahjustusi.
- Vererõhu stabiliseerimine. Probiootikumidel on dokumenteeritud mitmeid vererõhu langetamise mehhanisme (sarnanevad vererõhu ravimite toimele). Näiteks BioCC OÜ poolt avastatud piimhappebakter plantarum Tensia® mõjutab vererõhku tootes veresooni lõõgastavat lämmastikmonooksiidi, ACE-inhibiitorite sarnase toimega di- ja tripeptiide, jm. Seega võib probiootikumide tarbimine olla kasulik hüpertensiooni ennetamiseks.
- Antioksüdantne aktiivsus: teatud probiootikumidel on võimet neutraliseerida reaktiivseid hapnikuosakesi ja langetada ateroskleroosi riski. Kliiniliste uuringutega on teaduspõhiselt tõestatud plantarum Inducia® selline toime. Probiootikumid võivad vähendada südame-veresoonkonna haiguste tekkevõimalust.
- Mittenakkuslikud soolepõletikud: Crohni tõve vaevuste (kõhupuhitus ja -valu) leevendamine erinevate omadustega probiootiliste mikroobide kombinatsioonide poolt. Probiootikumid võivad olla kasulikud mittenakkuslike soolepõletike leevendamisel.
- Suu tervishoid: igemehaigused on ühed levinumad terviseprobleemid. probiootilikumid mõjutavad suuõõne mikroobikooslust, aidates ennetada kaariest ja parodontiiti. Probiootikumid võivad olla kasulikud suuõõne hügieeni täiendamiseks.
Probiootikumid on tervisekasulikud elusad mikroobid, mille tarbimine on ohutu ja tõhus viis tugevdada immuunsust, tasakaalustada seedemikrobiootat, leevendada seedeprobleeme, vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski ja ennetada suu- ja igemehaigusi. Probiootikumid on saadaval erinevates toiduainetes ja toidulisandites, mille valikul tuleks arvestada nende kvaliteeti, koostist ja annust. Probiootikumide tarbimine on soovitatav eriti stressirohketel perioodidel, antibiootikumravi ajal, reisimisel. Probiootikumid on tarbijale kättesaadavad ka piimatoodetes (jogurt, juust, keefir) ja toidulisandina (pulbrid, kapslid).