Hea teada ·

Kuidas ühest bakterist saab probiootikum?

Probiootikumid on inimpäritolu elusad mikroobid, mille kindlates hulkades kasutamine mõjutab positiivselt inimese tervist. Probiootikumidena on enamasti kasutusel piimhappebakterid:

  • laktobatsillid,
  • bifidobakterid,

kuid kasutatakse ka mitmeid teisi mikroobe. Meeles tuleb pidada, et KÕIK piimhappebakterid EI OLE probiootikumid, ehk teisisõnu probiootikum ei ole piimhappebakteri sünonüüm.

Mikroobi arendamine probiootikumiks ja tema tervise toimete teaduslik hindamine toimub rahvusvaheliste suuniste alusel st mikroobi tüve toimed ja ohutus peavad olema teaduslikult tõestatud, et seda üldse probiootikumiks nimetada.

Bakteri isoleerimine

Potentsiaalsed probiootikumi - kandidaadid valitakse enamasti terve inimese, sh lapse normaalse mikroobikoosluse hulgast, suukaudu manustatavate probiootikumide korral soolestikust. See tagab lisaks ohutusele ka mikroobi eelduse läbida seedetrakti ülemised osad eluvõimelisena ja jõuda konkreetsele probiootikumile omasesse toimepiirkonda (enamasti on see peensoole alumine osa või jämesool). Tervisetoime avaldumiseks on oluline elusate mikroobide hulk, mis jõuavad sihtkohta. Probiootikumid peavad seega olema vastupanuvõimelised maohappe, sapi ja teiste seedeensüümide toimele.

Ohutus

Toidulisandite ja toiduga sisse võetavate mikroobide ohutus inimese tervisele on ülioluline. Mõningatele mikroobidele (laktobatsillid, bifidobakterid, laktokokid jt), mille kasutamine toiduainetetööstuses on tõestanud nende ohutust, on omistatud nn eeldatavalt ohutu staatus. Vaatamata sellele on vaja põhjalikult testida iga probiootikumiks arendatava mikroobi ohutust, sealhulgas:

  • üle kanduva antibiootikumresistentsuse puudumine;
  • teatud omaduste puudumine, mis võivad anda mikroobile võime põhjustada haigusi (virulentsusfaktorid);
  • potentsiaalselt kahjulike ainevahetusproduktide tootmine jm.

Mikroobitüve ohutust testitakse katseklaasis ja laboriloomadel. Ohutust tarvitamisel ning võimalikke kõrvaltoimeid hinnatakse kliinilises uuringus vabatahtlikega tervete inimestega.

Tehnoloogiline sobivus

Kuna probiootikum peab säilima elujõulisena tehnoloogilise käitlemise ja toote säilimisaja jooksul, on oluline ka mikroobi toitaineliste ja temperatuuri-eelistuste, kasvukiiruse jm väljaselgitamine, suuremas koguses kultiveeritavus ning külmkuivatamise saadud kuivkultuuri stabiilsuse hindamine.

Kliinilised uuringud

Probiootilise mikroobi mõju inimese terviseparameetritele testitakse häid kliinilisi tavasid silmas pidades põhjalikult planeeritud erinevate katseskeemidega teaduspõhistes kliinilistes uuringutes, mis peavad läbipaistvuse tagamiseks olema eelnevalt registreeritud rahvusvahelistes andmebaasides.

Probiootilise mikroobi tervisetoimet uuritakse erineva pikkuse ja katseskeemiga (üleminekuga  või paralleelsete õlgadega) topeltpimedates või avatud mõjutusuuringutes.

Laboratoorsetes katsetes testitakse mikroobi toimemehhanismide väljaselgitamiseks tema biokeemilisi- ja füsioloogilisi omadusi ja tehakse kindlaks geneetiline taust.

Tervisekasulikud toimed

Aastakümnete pikkuse uurimistöö tulemusena on teaduspõhiselt tõestatud probiootikumide tarvitamisel mitmeid positiivseid toimeid inimese tervisele:

  • laktoositalumatuse ja toiduallergiate leevendamine,
  • kolesteroolitaseme langetamine vereseerumis,
  • vererõhu langetamine;
  • seedetrakti mikrobiaalse tasakaalu hoidmine - taastamine,
  • kõhulahtisuste ennetamine,
  • mittenakkuslike soolepõletike (nt ärritatud soole sündroom) vaevuste leevendamine,
  • immuunsüsteemi mõõdukas stimuleerimine,
  • vähitaoliste moodustiste tekkeriski vähendamine,
  • antioksüdantne aktiivsus ja oksüdatiivse stressi vähendamine,
  • suu tervishoid,
  • kuse-ja suguteede infektsioonide ennetamine ja leevendamine jm.

Osa eelpoolmainitud omadusi on omased enamusele probiootikumidele, eelkõige seedimise ja sooletervisega seotud aspektid. Suunitletud omadused (nt kolesteroolitaseme või vererõhu langetamine, antioksüdantne aktiivsus) on tüvespetsiifilised, mistõttu kõikidel probiootikumidel neid omadusi ei ole.

Nordwise® kaubamärgi probiootilised toidulisandid

Aastatepikkuse ja jätkuva teadus-arendustegevuse tulemusel on Tartus tegutsev ettevõte BioCC OÜ teadlased välja töötanud koostöös TÜ teadlastega patenteeritud kasulikud probiootilised piimhappebakterid.

BioCC kaubamärgi Nordwise® toidulisandid sisaldavadki just neid patenteeritud kasulikke baktereid ning probiootilise mikroobitüve konkreetset tervisetoimet toetavaid vitamiine-mineraalaineid.

Tänaseks on turule jõudnud järgmised Eestis leiutatud ja toodetud  Nordwise® sarja toidulisandid:

  1. südame tööd toetav Südamesõber®TENSIA® (sisaldab vererõhku langetavate omadustega inimkehale omast piimhappebakterit Lactobacillus plantarum TENSIA® koos vastavat sünergistlikku toimet omavate vitamiinide-mineraalainetega)
  2. kolesteroolitaset kontrolliv Südamesõber®INDUCIA®  (sisaldab bakterit L. plantarum INDUCIA®  , mis töötab sünergistlikult koos monakoliin K, Q10 ja B-vitamiinidega).
  3. immuunsüsteemi normaalset talitust toetav uus toidulisand IMMUMAR®(sisaldab bakterit L. plantarum INDUCIA® koos vastavat sünergistlikku toimet omavate vitamiinide-mineraalainetega).
  4. soolestiku mikrobiootat rikastav PlantaBif® (sisaldab baktereid Lactobacillus plantarumTENSIA®, Lactobacillus plantarumINDUCIA®, Lactobacillus plantarum MCC1, Bifidobacterium longum, Bifidobacterium infantis).
  5. Liigeste tervist ja seedimist toetav Flexellent® (sisaldab piimhappebaktereid Lactobacillus plantarum INDUCIA®, Lactobacillus plantarum MCC1, BiovaFlex® (munakestahüdrolüsaat), vitamiin K2MK7 (menakinoon-7), vitamiin D3 (kolekaltsiferool)).
  6. vereloomet ja seedimist toetav Ferrumar® (sisaldab piimhappebaktereid Lactobacillus plantarumINDUCIA® ja Lactobacillus plantarum TENSIA®, B9-, B12-vitamiine, rauda, vitamiin-D3 ja vitamiin K2MK7).
  7. laste seedimist ja immuunsüsteemi toetav Bifimar® (sisaldab piimhappebaktereid Lactobacillus plantarum MCC1 ja Bifidobacterium infantis ning vitamiini D3).

Autor: Epp Songisepp PhD, BioCC vanemteadur

Tagasi Blogi