Kuidas ühest bakterist saab probiootikum?

Probiootikumid on elusad mikroobid, mille kindlates hulkades kasutamine mõjutab positiivselt inimese tervist. Probiootikumidena on enamasti kasutusel piimhappebakterid:

  • laktobatsillid,
  • bifidobakterid,

kuid rakendatakse ka mitmeid teisi mikroobe. Meeles tuleb pidada, et KÕIK piimhappebakterid EI OLE probiootikumid, ehk teisisõnu probiootikum ei ole piimhappebakteri sünonüüm.

Konkreetse piimhappebakteri või muu mikroobi tüve arendamisel probiootikumiks ja tema tervisetoimete hindamiseks on kehtestatud rahvusvaheliselt mitmeid laboratoorseid, eksperimentaalseid, kliinilisi ja tehnoloogilisi nõudeid st mikroobi tüve toimed ja ohutus peavad olema teaduslikult tõestatud, et seda üldse probiootikumiks nimetada.

Bakteri isoleerimine

Potentsiaalsed probiootikumi - kandidaadid valitakse enamasti terve inimese normaalse mikroobikoosluse hulgast ehk soolestikust. See tagab lisaks ohutusele ka mikroobi eelduse läbida seedetrakti ülemised osad eluvõimelisena ja jõuda konkreetsele probiootikumile omasesse toimepiirkonda (enamasti on see peensoole alumine osa või jämesool). Tervisetoime avaldumiseks on oluline elusate mikroobide hulk, mis jõuavad sihtkohta. Probiootikumid peavad seega olema vastupanuvõimelised maohappe, sapi ja teiste seedeensüümide toimele.

Mikroobi arendamine

Mikroobi arendamisel probiootikumiks ja tema tervisetoimete teaduslikuks hindamiseks on rahvusvaheliselt kehtestatud mitmeid laboratoorseid, eksperimentaalseid, kliinilisi ja tehnoloogilisi nõudeid.

Ohutus

Toidulisandite ja toiduga sisse võetavate mikroobide ohutus inimese tervisele on ülioluline. Mõningatele mikroobidele (laktobatsillid, bifidobakterid, laktokokid jt), mille kasutamine toiduainetetööstuses on tõestanud nende ohutust, on omistatud nn eeldatavalt ohutu staatus. Vaatamata sellele on vaja põhjalikult testida iga probiootikumiks arendatava mikroobi ohutust, näiteks:

  • üle kanduva antibiootikumresistentsuse puudumine;
  • teatud omaduste puudumine, mis võivad anda mikroobile võime põhjustada haigusi (virulentsusfaktorid);
  • potentsiaalselt kahjulike ainevahetusproduktide tootmine jm.

Mikroobitüve ohutust testitakse katseklaasis ja laboriloomadel. Ohutust tarvitamisel ning võimalikke kõrvaltoimeid hinnatakse kliinilises uuringus vabatahtlikega tervete inimestega.

Tehnoloogiline sobivus

Kuna probiootikum peab säilima elujõulisena tehnoloogilise käitlemise ja toote säilimisaja jooksul, on oluline ka mikroobi toitaineliste ja temperatuuri-eelistuste, kasvukiiruse jm väljaselgitamine, suuremas koguses kultiveeritavus ning külmkuivatamise saadud kuivkultuuri stabiilsuse hindamine.

Tervisekasulikud toimed

Aastakümnete pikkuse uurimistöö tulemusena on teaduspõhiselt tõestatud probiootikumide tarvitamisel mitmeid positiivseid toimeid inimese tervisele:

  • laktoositalumatuse ja toiduallergiate leevendamine,
  • kolesteroolitaseme langetamine vereseerumis,
  • seedetrakti mikrobiaalse tasakaalu hoidmine - taastamine,
  • kõhulahtisuste ennetamine,
  • mittenakkuslike soolepõletike (nt ärritatud soole sündroom) vaevuste leevendamine,
  • immuunsüsteemi mõõdukas stimuleerimine,
  • vähitaoliste moodustiste tekkeriski vähendamine,
  • antioksüdantne aktiivsus ja oksüdatiivse stressi vähendamine,
  • suu tervishoid,
  • kuse-ja suguteede infektsioonide ennetamine ja leevendamine jm.

Osa eelpoolmainitud omadusi on omased enamusele probiootikumidele, eelkõige seedimise ja sooletervisega seotud aspektid. Suunitletud omadused (nt kolesteroolitaseme või vererõhu langetamine, antioksüdantne aktiivsus) on tüvespetsiifilised, mistõttu kõikidel probiootikumidel neid omadusi ei ole.

Laboratoorsetes katsetustes testitakse mikroobi toimemehhanismide väljaselgitamiseks tema biokeemilisi- ja füsioloogilisi omadusi ja tehakse kindlaks geneetiline taust. Probiootilise mikroobi mõju inimese terviseparameetritele testitakse põhjalikult planeeritud erinevate katseskeemidega teaduspõhistes kliinilistes uuringutes, mis peavad läbipaistvuse tagamiseks olema eelnevalt registreeritud rahvusvahelistes andmebaasides.

Probiootilised toidulisandid Eestis

Aastatepikkuse ja jätkuva teadus-arendustegevuse tulemusel on Tartus tegutsev ettevõte BioCC OÜ välja töötanud koostöös TÜ teadlastega patenteeritud kasulikud probiootilised piimhappebakterid.

BioCC kaubamärgi Nordwise® toidulisandid sisaldavadki just neid patenteeritud kasulikke baktereid ning vastavaid vitamiine-mineraalaineid. Tänaseks on Apotheka apteekidesse jõudnud kolm Eestis toodetud Nordwise® sarja toidulisandit:

1. südame tööd toetav Südamesõber® TENSIA® (sisaldab vererõhku langetavate omadustega inimkehale omast piimhappebakterit Lactobacillus plantarum TENSIA® koos vastavat sünergistlikku toimet omavate vitamiinide-mineraalainetega)

2. kolesteroolitaset kontrolliv Südamesõber® INDUCIA® (sisaldab bakterit L. plantarum INDUCIA® , mis töötab sünergistlikult koos monakoliin K, Q10 ja B-vitamiinidega).

3. immuunsüsteemi normaalset talitust toetav uus toidulisand IMMUMAR (sisaldab bakterit L. plantarum INDUCIA® koos vastavat sünergistlikku toimet omavate vitamiinide-mineraalainetega).

 

Autor: Epp Songisepp PhD, BioCC vanemteadur

 

Postitus oli kasulik?

Telli meie igakuine uudiskiri siit.